Emade hommik – Toit kui trend vĂ”i abivahend lapse arenguks

20.septembri Emade Hommikul Kaubamajas rÀÀkisime toitumisnĂ”ustamisest, tervislikest valikutest toidupoes ning D-vitamiini vajadusest. On ĂŒldteada, et Ă”ige toitumine tagab parema tervise. Kui mujal maailmas on toitumisnĂ”ustamine juba levinud ja tunnustatud eriala, siis Eestis on tegemist ĂŒsna uue valdkonnaga. ToitumisnĂ”ustamine tegeleb eeskĂ€tt tervisehĂ€irete pĂ”hjuste ja mitte tagajĂ€rgedega. ToitumisnĂ”ustamine toetab tavameditsiini ning sellest on abi paljude krooniliste haiguste puhul, samuti kaaluprobleemide, seedeprobleemide, toiduallergiate ja -talumatuste puhul. Meie kiirelt arenevas ja keerukas ĂŒhiskonnas kasvab ĂŒha rohkem vajadus teadmiste ja teadlikkuse jĂ€rele, et teha Ă”igeid valikuid ja seda ka toitumise vallas. Uuemad teaduslikud uuringud on nĂ€idanud, et D-vitamiini on meie organismil vaja suuremates kogustes kui siiani on arvatud. D-vitamiin ei aita kaltsiumi transportijana mitte ainult meie luid tervetena hoida, vaid aktiveerib ka kudede tööd ning on vĂ€ga oluline komponent meie immuunsĂŒsteemi, veresoonte jne tervise jaoks. Söögist saame D-vitamiini liiga vĂ€he. Suvisel ajal saame D-vitamiini pĂ€ikese kĂ€es olles (ca 15-20 min iga pĂ€ev ilma pĂ€ikesekreemita). PĂ€ikesevaesemal suvel ning sĂŒgis-talvisel-varakevadisel ajal soovitatakse D-vitamiini lisandina juurde vĂ”tta. Selleks sobib kĂ”ige paremini D3-vitamiin ehk kolikaltsiferool, mida on orgnismil kerge omastada. Imikute esimesel kahel eluaastal on soovitatav kogus 400 RÜ (rahvusvahelist ĂŒhikut) ehk 10 mikrogrammi pĂ€evas. Vanematele lastele ja tĂ€iskasvanutele vĂ€hemalt 800 RÜ ehk 20 mikrogrammi pĂ€evas. Oma D-vitamiini taset on igaĂŒhel vĂ”imalik mÀÀrata ka vereprooviga. Eestis loetakse normaalseks D-vitamiini mÀÀraks veres 22-94 nmol/L. Organismi toetuseks ja normaalseks toimimiseks vĂ”ikski see olla vĂ€hemalt 60 nmol/L. Alla selle piiri loetakse mujal maailmas juba D-vitamiini vaeguseks. Kogemused on nĂ€idanud, et paljudel eestlastel on D-vitamiini nĂ€itaja ca 30 nmol/L, mis on juba suur vaegus. Tervislikest valikutest toidupoes tasuks kindlasti jĂ€lgida, et pool meie taldrikust moodustaksid köögiviljad, puuviljad, marjad ja seda vĂ”imalikult erinevates vĂ€rvitoonides (7 vikerkaarevĂ€rvi), sest iga vĂ€rv sisaldab erinevaid toitaineid, mida meie organism vajab. Veerand taldrikust vĂ”iks olla kaetud teraviljadega ja ka nende seas on vĂ”imalik teha mitmekĂŒlgne valik – nisu ja rukki kĂ”rval tarbida ka otra, kaera, tatart, hirssi ning uusi pĂ”nevaid ja tervislikke variante nagu kinoa. Rasvu ei maksa karta. Nn head rasvad on meile vĂ€ga vajalikud ning on muuhulgas kasulikud mĂ€lule ning aitavad isegi kaalu langetada. Selliseid hĂ€id rasvu saame seemnetest-pĂ€hklitest ja nende kĂŒlmpressĂ”lidest, mille juures peaks aga kindlasti teadma, et neid ei tohi kuumutada. Praadimiseks sobivad hĂ€sti oliiviĂ”li, palmi- ja kookosrasv. Head rasvavalikud on ka avokaadod ja oliivid. Lisaks vĂ”iksime rohkem sĂŒĂŒa ube, herneid ja lÀÀtsi. Nende suure valgu ja kiudainete sisalduse tĂ”ttu mĂ”juvad nad muuhulgas soodsalt ka kolesteroolitaseme alandamiseks. Piimatoodetest soovitan panna suuremat rĂ”hku hapendatud toodetele nagu maitsestamata jogurt, keefir, hapupiim, sest nii saame ka seedesĂŒsteemi jaoks vajalikke hĂ€id baktereid. Tasakaalustatud toitumise kohta saab lugeda juurde http://www.nootri.com/et/blogi/14-tasakaalus-toitumine KĂŒlas kĂ€is toitumisnĂ”ustaja Kristiina Singer.