Ă„RIPLAANI KOOSTAMINE MTĂś HEA ALGUS AVATUD PEREKESKUSELE

” Projekti rahastab Eesti-Ĺ veitsi koostööprogrammi VabaĂĽhenduste Fond ja KodanikuĂĽhiskonna Sihtkapital”

KĂśSK

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Šveitsi Vabaühenduste Fond  toetab kodanikeühenduste avalike teenuste äriplaanide koostamise projekte. Toetatavate projektide eesmärgiks on arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele.

 
Sellest fondist sai projekt Äriplaani koostamine MTÜ Hea Algus Avatud Perekeskuseletoetust 3378,68 eurot.Projekti raames ja toel soovib MTÜ Hea Algus koostöös avaliku võimu esindajate ja valdkondlike partneritega koostada (01.03.12 kuni 30.06.12) avaliku teenuse äriplaani loodavale HEA ALGUSE AVATUD PEREKESKUSELE, mille tegevus on suunatud pilootprojektina Tartu 0-10 aastaste lastega noortele peredele.
Perekeskuse poolt pakutava avaliku teenuse fookuses on:
•        sotsiaalteenused (nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused);
•        sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenused
  • vaba- ja huviharidusega seotud teenused;
Avatud perekeskuse poolt pakutavate teenuste sisuks on: koolitused lastevanematele; perede nõustamine; mängutoateenused; perekohvikud; loov-ja huvitegevused, toetavate trükiste väljaandmine jne.
Projekti raames leiavad aset äriplaani koostamise töökoosolekud ning konsulteeritakse ekspertidega.
Hea Alguse partneriteks äriplaani koostamisel on Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu LV Sotsiaalabi osakond
Projekti elluviimisele aitab kaasa MTÜ senine tegevus:
  • 1997. aastal alustas tegevust HA Pereprogramm, mis on suunatud väikelastega peredele,
kus kasvab 0-7 a laps. Pereprogramm toetab lapsevanemaid, õpetades neid laste arenguvajaduste ja isiksusega arvestama ning sobivat kasvukeskkonda looma. Samas suunatakse lapsevanemaid elukvaliteedi parandamise osas. Põhitegevustekson perekülastusvisiidid, grupitegevused ja –koolitused lastele ja lastevanematele, perede ühisüritused ning laste kooliks ettevalmistamine. Ajavahemikus 1997- 2011 on HA pereprogramm nõustanud, koolitanud ja aidanud oma eluga toime tulla 324 väikelapsega perel. HA Pereprogrammiga on hõivatud 12 osalise- või täiskohaga spetsialisti.
  • 2000. aastal asutati ĂĽhingu juurde ametlik HA Koolituskeskus, mis pakub täiendkoolitust lasteaia- ja kooliõpetajatele (koolitusluba 6317 HTM);
  • Oma 17 tegevusaasta jooksul on HA korraldanud arvukaid lastevanematele ja õpetajatele suunatud teemapäevi, koolitusi, konverentse, suvelaagreid;
·         MTĂś Hea Algus kuulub aktiivsesse rahvusvahelisse koostööühendusse ISSA – International Step by Step Association, mille liikmete tegevuse eesmärk on demokraatia põhimõtete edendamine lasteaia-ja kooliprogrammide arendamise abil (www.issa.nl).
·         MTÜ HA on Lapse Huvikaitse Koja asutajaliige (2010). Koda ühendab Eesti laste ja perede temaatikaga tegelevaid MTÜsid, kes osalevad aktiivselt laste ja perede huvikaitses ja panustavad riikliku laste- ja perepoliitika kujundamisse.
 
Projekti kirjeldus
avaliku sektori ja kolmanda sektori koostöös arendatakse käesoleva projekti tulemusena pilootprojektina Tartus välja uus avalik perekeskuse teenus, eesmärgiga toetada positiivset vanemlust ja levitada 0-10 aastaste lastega peredele kaasaegsemaid suundi perekasvatuse vallas.
HA Avatud Perekeskusel saab olema suunav ja hariv funktsioon, mis toetablapsevanemaid ja lapse hooldajaid (sh vanavanemaid) teadlikumateks, kogenumateks vanemateks saamisel. Eesmärgiks on suunata ja toetada vanemaks olemist ja selgitada sellega kaasnevaid ootusi, kohustusi, õigusi ja vastutust.
Lastega tegelemisel on loodava perekeskuse märksõnadeks lapsekeskne lähenemine, mängulisus, loovuse edendamine, aktiivne tegevusõpe.
Spetsialistide ülesanneteks lisaks vanemate ja vanemluse toetamisele on laste ja nende arenguliste vajaduste märkamine ja ennetamine (nt õpiraskuste ja vägivalla ilmingutega lapsed), arengu dokumenteerimine, vanemate suunamine protsesside mõistmisele ja juhendamisele.
Perekeskuses on planeeritud järgmised tegevused:
  • Vanemate ja perede nõustamine
  • Koolitused vanematele
  • Perekohvikud
  • Organiseeritud mängu-, huvi- ja loovtegevused lastele või lastele koos vanematega
  • Spetsialisti vastuvõtt vastavalt vajadusele
  • Positiivset vanemlust ja peretööd toetava kirjanduse ja trĂĽkiste tõlkimine, kohandamine ja väljaandmine
Partneritena kaasatakse teenuse arendamise äriplaani koostamisse organisatsioone ja ettevõtteid avaliku teenusega seotud valdkondadest. Töökoosolekutele kutsutakse teenuse sisu üle arutlema ning nõuandeid jagama esindajaid teistest KOV-st, kaasatakse lapsevanemaid ja haridusspetsialiste. Äriplaaniga kaardistatakse sihtgruppide vajadused ja ootused ning selginevad teenuse osutamise võimalused. Samuti antakse äriplaanis hinnang teenuse finantsilisele jätkusuutlikkusele. Loodavat mudelit plaanitakse järgnevail aastail levitada suuremate KOV-ide haridusametnike kaudu ka teistesseEesti piirkondadesse.
Projekti vajalikkusest
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede arengukavas 2012-2020 „Targad vanemad, toredad lapsed, tugev ühiskond“ sätestatule, on vanemate ja positiivse kasvatuspraktika toetamine üks paremaid viise ennetada hilisemaid tervishoiu-, lastekaitse-, hoolekande- ja kriminaalsüsteemi ning tööhõive- ja majandussektori probleeme. Eriti lapse varases eas mõjutab vanemate kasvatuspraktika lapse tulevikku rohkem kui jõukus, klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu tuntud sotsiaalne faktor.
Lisaks vanemlike oskuste puudujääkidele on arengukava põhjendustes toodud ära kavanemluse toetamisele suunatud tegevuste ebapiisavus ja seda eriti esmase ennetuse valdkonnas.
Euroopa Sotsiaaluuringu (2010) tulemuste järgi 44% küsitluses osalenud lapsevanematest tunnistab, et nad on viimase aasta jooksul kogenud, et vajaksid lapsevanemana nõu ja abi,kuid ei tea kuhu/ kelle poole pöörduda .

Eesti ühiskonnas on olemas teadlikkus vanemluse tähtsusest ning informatsiooni vajadusest. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud väärtushinnangute uuringus “Laste kaasatus ja vanemaharidus Eesti ühiskonnas“ on välja toodud, et ligi 80% Eesti elanikest on veendunud, et ka vanemad peavad õppima ja arenema koos lastega. Lastega seotud teemade puhul tunnevad lapsevanemad pigem puudust lapse sotsiaalse, emotsionaalse ja haridusalase arendamisega seotud teadmistest.

Tegevused:

Avakoosolek 08.03.12 pdf
1. töökoosoleku kokkuvõte 30.03.12  pdf
2. töökoosolek 13.- 14. juuni 2012  pdf